Lihtsustatult võib öelda, et Linux on arvuti opsüsteemi tuum. Opsüsteem tervikuna on aga arvuti tarkvaraliseks mootoriks, see juhib suhtlust arvutis olevate moodulite ja arvuti külge ühendatud seadmete vahel. Opsüsteem määrab ka selle, kuidas paigaldatakse ja kasutatakse arvutis laia­tarbe­tarkvara, nt kontoritarkvara, mänge jm. Opsüsteemi paigaldamine arvutisse on opsüsteemi kirjutamine arvuti püsiandmekandjale nii, et seda saab arvutis alati kasutada.

Linux on vaba tarkvara — samamoodi nagu ka nt Mozilla Firefox, OpenOffice.org jt. Vaba tarkvaraga on seotud oma mõtteviis, mille tuumaks on idee tarkvara vabast levikust ja kasutajate õigusest seda vabalt täiendada — ning täiendatud versioone omakorda vabalt edasi levitada. See mõtteviis pärineb juba valgustusajast, mil entsüklopedistid lähtusid ideest, et teadmised peavad kuuluma ühiskonnale. Kuigi paljud Linuxi-kasutajad jagavad neid ideid, ei eelda Linuxi kasutamine, et oled tulihingeline vaba tarkvara ideaalide pooldaja. Sa võid seda kasutada ka ainult sellepärast, et see on tasuta, turvaline ja komplektne, ning saadaval eestikeelsena.

Oled leidnud endast sügavama huvi Linuxi ja vaba tarkvara vastu? Siis pead rännakut jätkama omal käel. Alustuseks on meil siiski pakkuda hulk viiteid veebikülgedele, mis otsinguid pisut lihtsustada võiks.